Mis vahe on on teraapial ning arengutööl?

Võiks öelda nii: vähemalt osalt on ükskõik milliste puudustega tegelemine, nende muutumisprotsessi tekitamine kindlasti teraapia; arengutööks muutub see rohkem siis, kui sõlmed, kompleksid ja pidurid on muutunud nähtavaks, neid teadvustatakse, ent üksinda inimene uut praktilist know-how´d tekitada ei suuda – kui selle süsteemseks edastajaks ja ehitajaks keegi kõrvalt treeneri rollis. Viimast viib läbi terapeut, kellel on võimekus läbi näha käitumislikke või isiksuslikke pidureid ning inimest suunata ja treenida puuduolevate võimete suunas.

Võid ju inimesena ühel hetkel taibata, et sa kas reageerid üle või reageerid nö alla (neelad, surud endasse), et sinu senised reaktsioonid ja oskused ei anna üldsegi mitte soovitud tulemust, näiteks kas siis partneri või kellegi lähedasega (või kolleegiga?) suheldes, aga uut viisi tekitada sa ei oska. Või siis keegi ütleb - olgu selleks kaaslane või terapeut, et sinu näost ei ole võimeline lugeda sinu tundeid välja; või et sinu sõnakasutus ei edasta üldsegi seda, mida tegelikult tahtsid või tahaksid väljendada; või et sinu kehakeel või füüsiline hoiak kannavad kas enda või partneri jaoks tõsiselt soovimatuid sõnumeid.

Kuidas neid muuta? Sest sa oled neid kogu elupäevad kasutanud? Kui sinu nägu, hääl ja keha senini muud ei oska? Aga sa juba saad sellest vastuolust ka ise aru? Sellisel juhul saab laiemate oskustega terapeut, parimal juhul, kes on ka suhtlemistreener, hakata sind õpetama, õpetama täiesti praktiliselt, kuidas olla ise enda parem ja laiem Mina, efektiivsem, sisenedes niiviisi enese arengu treeningusse.

Sellest saab kujuneda sinu isiksusliku arengu uus ehituslik protsess ja treeningute väli.