Kuidas toime tulla ATH lapsega?

Kuidas toime tulla ATH lapsega?

ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire (inglise keeles ADHD) lapse kasvatamine nõuab palju kannatlikkust ja järjepidevust.  

Sellel teekonnal on oluline õppida juurde, laiendada oma teadmisi ja paljude asjadega arvestada.

Selles artiklis käsitleme PIIRIDE HOIDMIST.

Piiride (põhimõtete, reeglite, korra, kokkulepitud ülesannet ) efektiivne ehitus, nende hoidmine -säilitades ühtaegu läheduse!- on ülioluline, sest ATH-del, olgu siis täiskasvanutel või lastel, on ühine joon: pealetulvavate impullside mõjul kipuvad nad kergesti unustama varem lubatu või kokkulepitu - sest järgmine pealetulvav impulss on neile nii erutav, nii põnev!...

Nii lükkavadki nad kas meeleliste või siis mõtteimpulsside ajel asju sageli edasi ja – juba nad siis unustavadki fookuse...ei tee asju lõpuni ....

Et impulsiivsus nende oma ajus tundub neile nii põnev, ei salli nad rutiinseid toiminguid („nõme!“)...

Seoses ka eelnevaga on nad sageli tugevad suhkru vm sõltlased (sest suhkur on neile nagu raketikütus kimamiseks)...neil on raske keskenduda jne.

Kombo sisse käib ka see, et ATH kallaku või diagnoosiga lapsed on hästi sageli efektsed, vigulikud, naljakad, artistlikud. Ja keeravad kuulajadvägagi sageli oma armsate (või vähem armsate) viguritega  ümber sõrme...Pange seda tähele: sest nii saavad nad koos tähelepanuga sageli ka oma tahtmist.

Ja nad tõesti ei saa selles mõttes ka paljust reeglite järgimises ka  mitte „aru“, sest – nendeajus ja arus ei paigutu  reeglid ja kohustused  põris kindlatele kohtadele - pigem kipuvad need reeglid või kohustused nende peades ujuma (vt ülal); ja reegleid sageli painutada püüdes - nagu Joosep Toots - lükkavad nad keelud ja piirid üldises korralduses ka ise ujuma / küll puu otsa ronimine, mingisse arvutimängu enda unustamine üle lubatud aja piiride on ju "põnev“, " lahe!) .

Nende aju, kui kujutleda seda „arvutina“, ei anna neile püsivatest folderitest püsivad linke ega loogikaid – sest need on varem kas pihustunud või hajunud, mälupesades nihkunud, mitte fikseerunud...

Ühesõnaga, paljudele vanemaile on ATH lapse kasvatamine  paras peavalu ning, kogu armastuse juures, paras   rist ja viletsus ☹

Nõnda võib tunduda sageli, et justkui midagi ei saakski ATH-ga  teha.

Ent see pole nii  - vastupidi.

Vanemad ja lähedased saavad sellise lapse või inimese aitamiseks teha paljugi, ainult et: nad peavad suhtlemises arvestama paljude täiendavate asjadega rohkem ning olema ise palju-palju järjepidavamalt. Eeskätt nn. Piirides.

ATH armastab tähelepanu

Piiride hoidmine ATH lapse puhul võib olla keeruline, kuid see on vajalik, et laps saaks õppida eneseregulatsiooni ja arendada sotsiaalseid oskusi.

Alljärgnevalt  mõned strateegiad, mis võivad aidata:

1. Selged ja lihtsad reeglid

Sea selged ja lihtsad reeglid, mida laps kergesti mõistab. Näiteks: "Me räägime ükshaaval," või "Mänguasjad tuleb peale mängimist ära panna."

Liigne keerukus võib tekitada segadust, seega hoia reeglid lühikesed ja konkreetsed.

Ja NB! – neid on vaja ka hoida, vihastamata.

2. Järjepidevus

ATH laps vajab järjepidevust, et reegleid ja ootusi meelde jätta ja nendega harjuda.

Meelde jätmisega (oma peas nn pikajalise mälu tekitamisega) on neil palju suuremad raskused kui teistel.

Ja ikkagi: püüa säilitada rutiini ja reegleid igapäevaselt ning vältida nende muutmist, kui see pole hädavajalik. (Kui sa selles eksid, kasutab ATH laps seda tunnismärgina, et – « saab ka teisiti …ning hakkab jätkuvalt sinu käitumises neid auke otsima, tekitama…)

3. Visuaalsed abivahendid

Kasuta visuaalseid abivahendeid, nagu graafikud, ajakavad või kontrollnimekirjad. Näiteks võib iga päeva tegevusplaan olla kergesti nähtaval kohal. Olgu see laps kasvõi 1. Või 2. Klassis – alustada sellega saab ikka😊

See annab lapsele võimaluse paremini jälgida, mis ülesanded on ootel ja kuidas päeva struktuur välja näeb. Sest sagely on ATH-l tugevam visuaalse salvestuse või kui audiaalsel (kõne kaudu).

Kas oled neid juba katsetanud?

ATHd aitavad visuaalsed meeldetuletused

4. Positiivne tagasiside ja preemiad

Kiida last, kui ta järgib reegleid või täidab ülesandeid edukalt. ATH lastel on sageli vaja rohkem julgustust, et nad tunneksid end motiveerituna ja turvaliselt. See aitab ka toiminguid paremini salvestada, meelde jätta.

Võid luua preemiasüsteemi, kus iga kord, kui laps järgib reeglit, saab ta näiteks kleepsu või väikese auhinna. Olgu siis pai, kalli, tunnustava pilgu. Või üheskoos mingi mängu või toimingu koostegemise.

On sul ikka selleks aega?  Teed seda? Kas teed regulaarselt?

(Nb! Kõik need boonused ei tohiks olla või muutuda ka peenrahaks.  Pead leidma sobivad, mis talle korda lähevad.)

5. Lühikesed ja realistlikud ootused

ATH lapsed võivad vajada  ülesanneteks lühemaid ajaperioode, lühemaid lõike ja väiksemaid ülesandeid. Seega ära oota, et laps suudab pikka aega pühenduda – see oleks suur viga…ajaks sind närvi …ja annaks lapsele võimaluse protestida, eemalduda, oma tahtmist Saada…

Jaga suuremaid tegevusi väiksemateks sammudeks ja tunnusta ka väikeste saavutuste puhul. Eri viimane.

6. Ära reageeri üle eksimustele

ATH lapsed võivad eksida rohkem ja teha impulsiivseid otsuseid. Kui laps rikub reeglit, püüa rahulikuks jääda ja keskendu probleemi lahendamisele, mitte  karistamisele.

Rahulik, kindel ja toetav reaktsioon aitab lapsel mõista oma tegevuse tagajärgi ja proovida järgmine kord paremini.

Kui palju sa seda teed ? palju suudad ? Ilma närvi minemata, paukuma hakkamata ?

Ei tõsta käsi üles ega löö käega ? Eriti viimaste puhul üpib laps manipuleerima… ja kes teda siis selleks õpetas ? Ega ometi sina ?

Et kord réegel kehtib ja kord ei kehti ? Et võib sõna mitte kuulata, reeglitega nö slaalomit sõita  küll ?

ATH lapse tähelepanu on sageli hajuv

7. Pauside ja liikumisvajaduse tunnustamine

ATH lapsele on väga-väga raske paigal püsida ja keskenduda pikka aega, seega võimalda paindlikkust ja liikumise pause. Näiteks anna talle võimalus liikuda iga 10-15 minuti järel – kasvõi veidi.

Eriti edukas võib see olla, kui teete midagi liikumuslikku koos: kasvõi lööte plaksudes käsi kokku, teete koomilisi grimasse või hüppate vahelduseks ühel jalal või visake toas softballi; leiutage, otsige, mis talle on põnev ja naljakas.

Liikumine saabb aidata lapsel vähendada ärevust ja liigset energiat.

8. Emotsionaalse regulatsiooni toetamine

ATH lapsele võib olla keeruline oma emotsioone juhtida (impulsid, impulsiivsus!), seega õpeta talle, kui oskad,  rahunemistehnikaid, nagu sügav hingamine või oma tunnete väljendamine. Üldjuhul teavad neid juba nii eelkoolide kui kooliõpetajad. Harige ennast – teie laps vajab rahunemises sageli abi…

Rahunemiseks, vastavalt eale, võib olla kas ettelugemine, koos talle huvitava raamatu vaatamine; väiksematele mitte-erutava multika vaatamine ja suurematele mõni lauamäng. (Nb! ATH-d armastavad võistluslikkust, põnevust, kõitvust…Seda, mis oleks nimelt teie lapsele, peate koos temaga otsima!)

Ja veel : jälgi, et laps tunneks end turvaliselt ka siis, kui ta eksib, ja et ta teaks, et ta võib sinult abi küsida.

Ja taas, nagu üleval viitasime, jaas ja taas : kui teie lähete närvi, hakkate kurjustama või vihastama, ähvardama karistustega jne – siis on te väikene ATH taas võidumees…sest ta oskab sellest olukorrast boonuse võtta ja midagi tegemata jätta…ja kinnistada oma peas loosungi, et  emme või issi on mõistmatu või lausa “loll”…Ja teie kasvatustöö, lapsega tulemuste saavutamine muutub veel raskemaks ☹

9. Sõltumatu aja toetamine

ATH lapse jaoks on väga oluline õppida ka iseseisvalt tegutsema. Mitte, et sina istud koolilapsel koolitükke tehes pidevalt kõrval või hoiad koristamisel kätt.

Anna talle vabadust ja vastutust, jälgi tulemusi,ärge tehke järelandmisi (v.a. erijuhtudel, kui ta näiteks on haige jm.) ning   pakkuge toetavat olemasolu, mõistlikku osavõttu ja  keskkonda.

Julgusta last lahendama väikeseid probleeme ja mõtlema, enne kui ta tegutseb. Kui see hästi ei õnnestu – arutle temaga raskuste üle koos, anna seletusi…ja suuna ikkagi ülesannete järkjärgulisele täitmisele.

10. Professionaali abi ja koostöö

Kui ATH tekitab igapäevaelus keerulisi probleeme, siis võib olla kasulik konsulteerida lastepsühholoogi või pereterapeudiga. Nad saavad aidata leida just teie lapsele sobivaid meetodeid.

Kui juhtum on vähem intensiivne ning ATH alles kujunev, võib aidata siinsete suuniste järgimisest. Kui lugu on tõsisem – päris kindlasti on efektiivsem otsida tubli pereterapeut, kes teid õpetab, üheskoos lapsega suunab piire seadma ja kokku leppima. Kes aitab tekitada prandavat süsteemi.

Raskematel juhtudel on lapsel võibolla vaja isegi ravimeid. Aga kindlasti ära häbene spetsialisti poole pöörduda. Kui kodus pesumasin või auto streigib, siis spetsialisti vajaduses ju keegi ei kahtle? Sama loogika siis ka suhtluse sõlmedes või  pööristes.

pereteraapia saab paljus aidata

Piiride seadmine on keeruline ja nõuab järjepidevust, kuid need sammud aitavad luua turvalise ja toetava keskkonna, kus ATH laps saab areneda ja õppida oma impulsse järjest juhtima.

Ja veelkord: tugevamate ATH joonte kahtlusel ärge kõhelge pöörduda spetsialisti, pereterapeudi poole!

Laps saab abi ning teie ise ka :)